Soolane kõrvitsa ja kaera ahjuroog

Kõrvits

Kõrvits on Mehhikost pärit üheaastane rohttaim, millest inimene kasutab toiduks ja ravimiks kõike - nii lehti, õisi, viljaliha kui ka seemneid

• Kalorsuselt on kõrvits sarnane lillkapsaga. 100 g kõrvitsat sisaldab 28 kcal ehk pea 120 kJ energiat. Seega ehtne dieettoit!
• Aitab kõhuhädade puhul. Tänu viljaliha mahedale maitsele ning vähesele tselluloosi- ja suurele pektiinainete sisaldusele on kõrvits soole-, eriti jämesoole põletike puhul ravimiks. Ka kõhukinnisuse korral on kõrvits asendamatu (sobib toorelt söömiseks nagu arbuusi viile).
• Kõrvitsaseemned on kõige aluselisemad seemned (abi kõrvetiste puhul) ning ka ühed kasulikematest. Nendest on abi muuhulgas eesnäärme-, fertiilsuse-, kolesterooli- ja neeruprobleemide puhul. Rahvameditsiinis on kasutatud isegi usside vastu. 
• Kõrvits on looduslik L-trüptofaani ehk loodusliku antidepressandi allikas. See on looduslik aminohape, mida keha saab proteiinirikkast toidust. L-trüptofaan võib aidata leevendada ärevushooge, unetust ja vähendada depressiooni.
• Kõrvits on suurepäraseks karoteenide, asendamatute rasvhapete ja vitamiinide A, C ja E allikas. Beeta-karoteen on suurepärane vahend vananemise vastu, neutraliseerides vabu radikaale ja võideldes kortsude tekke vastu. Asendamatud rasvhapped pakuvad kaitset kõrge vererõhu vastu ja parandavad naha elastust. Vitamiinid A, C ja E aitavad puhastada ja niisutada nahka.
• C-vitamiini ehk askorbiinhapet on kõrvitsas 3-20 mg%. Mineraalainetest sisaldab kõrvitsa viljaliha kõige rohkem kaaliumi (170-383 mg%), magneesiumi (14), kaltsiumi (40), fosforit (25), rauda (0,4-0,8), vaske (4-25) ja koobaltit (1,62). Kõrvitsaseemned on eriti suure tsingisisaldusega.

Lisaks soovitan lugeda siit. Ise avastasin seda postitust kirjutades väga palju huvitavaid kõrvitsa omadusi.

See ahjuroa retsept pärineb Sandra Vungi taimetoidublogist. Uskumatult taskukohane ja lihtne retsept. Kõige rohkem mässamist võtabki kõrvitsa puhastamine ja kolme sibula hakkimine (cry a river).

Valmistamisaeg: 30 minutit aktiivset, 30 minutit passiivset. Kokku: 1 tund.

Koostisosad
3-4 sl päikesekuivatatud tomatite õli
3 sibulat
2 tl soola
1 tl kuivatatud tüümiani
1,1 kg riivitud kõrvitsat
250 g täistera kaerahelbeid (mitte kiirkaerahelbeid)
480 ml vett
10 päikesekuivatatud tomatit õlis (umbes pool purki)
400 g purk kookospiima
2 sl sojakastet või tamarit*
1 tl karripulbrit

Pane ahi 200 kraadi juurde eelkuumenema. Aja paksema põhjaga potis või suures sügavas pannis õli kuumaks. Lisa peeneks hakitud sibulad, teelusikatäis soola ja tüümian. Sega ning lase paar minutit praadida. Lisa riivitud kõrvits ja lase 10 minutit podiseda. Lisa kaerahelbed ja vesi ning lase 5 minutit podiseda. Lisa veel teelusikatäis soola, hakitud päikesekuivatatud tomatid, kookospiim, sojakaste ja karripulber. Sega ning lase veel 5 minutit podiseda. Vala kogu segu õliga määritud ahjuvormi ning küpseta 200 kraadi juures 30 minutit.

*tamar on gluteenivaba variant sojakastmest

Chocolate.. chocolate everywhere

Kella kaheksaks ajasin end täna kooliuksest sisse, et tega ära vene keele suuline arvestus ning inglise keele suuline proovieksam. Kui need hästi sooritatud, oli vaja kuidagi ennast premeerida. This calls for coffee! And chocolate!

Sõbrapäeva erina tegin järjekordse satsi šokolaadiküpsiseid. Seekord katsetasin veidi banaani, kodukootud mandlivõi ja apelsiniga.

Kui mul mandlipiima palju üle oli(see ei säili külmkapis kaua), siis katsetasin sellega kakao tegemist.Tulemus oli üllatavalt maitsev. Seekord on mul üle kaerapima, seega tegin ühe smuuti, sellise mocha-stiilis-smuuti. Mõnus, veidi mõru, aga samas oddly satisfying. 



Koostisosad:
1 külmutatud banaan
külm järelejäänud kohv
piim*
1,5 tl kakaopulbrit
1 tl chia seemneid


* Ma kasutasin kaerapiima, sest mul leidus seda kodus. Aga võib kasutada kõilke lehmapiimast mandlipiimani, lihtsalt kõik annavad veidi erineva maitse. 
*Terviselaksu jaoks võib lisada veel spinatit, mida ei ole maitsest üldse tunda.
*Magustuseks lisa banaani või mett

Chia seemned:



Chia seemned pärinevad Lõuna-Ameerikast pärit õitsva taime salvia hispanica viljadest, mis kuulub ühte perekonda mündiga. Chia seemned on väga kõrge energiaväärtusega vastupidavustoit iidsete asteekide ajast alates. Räägitakse, et asteekide sõdalased toitusid Chia seemneist oma vallutuste ajal ja Edela Ameerika indiaanlased sõid vaid supilusikatäie seemneid minnes ööpäevapikkusele kohustuslikule marsile. Kunagi peeti neid lausa nii hinnaliseks, et neid kasutati maksevahendina.

Chia seemnetel on mõnusalt mahe pähkline maitse. Neid võib süüa eraldi toiduna, lisada salatitele, putrudele ja suppidele (peale valmimist) ning magustoitudele. Chia seemnetel on hea omadus moodustada želeetaolist ainet, mistõttu võib neid kasutada ka pudingite ja tarretiste tegemiseks. Just selline vees, jogurtis või muus vedelikus leotamine teeb need paremini seeditavaks

Nii chia- kui ka linaseemnetes on palju kiudaineid ning kõrge valgusisaldus. Chia seemned sisaldavad 20 % valke, mis on paljude teraviljadega võrreldes palju kõrgem protsent. Näiteks riisis on ainult 7 % valke, kaerahelvestes aga 17 %.

Chia kõrgekvaliteetne taimne valk aitab ehitada tihedamat lihasmassi. Seetõttu on ta kasulik kaalualandamisel ja kaalujälgimisel. Lisaks, võimendavad chia põhilised rasvad tegelikult ainevahetust ja panustavad optimaalsesse ainevahetuse toimimisse – olles seeläbi tihedama lihasmassi ülesehitajaks ja hoidjaks.

Chia seemnetes on 64 % omega-3 ja 19% omega-6 rasvhappeid. Need on asendamatud rasvhapped, millest omega-3 peaks inimesed eriti tarbima.

Kui süüa päevas üks supilusikatäis Chia seemneid, saab sellest 100 mg kaltsiumi ja 70 mg magneesiumi, mis on üsna arvestatav kogus.

Topeltšokolaadiküpsised (NB! Paleo)

Viimase hetke paanika: mida kinkida Liinale sünnipäevaks.
Lahendus: küpsised!

Mul tuli kurbusega meelde, et mu enda kaamera vajab parandusse viimist ehk ma jään ootama illustratiivset materjali Liinalt. Nende küpsiste tegemine võttis reaalselt aega 15 minutit ja ma arvatavasti hakkan neid tegema liigagi tihti. Olgugi, et tegemist on täiesti tervislike koostisosadega, siis on need käkikesed üpris kaloririkkad ning kõhtutäitvad, s.t. et ei maksa tervet plaaditäit korraga ära süüa.

Enne kui ma räägin retseptist, tahaks välja tuua fakte kakaost.



.. ehk miks tume šokolaad on meile hea.

Kakao (Theobroma cacao) on Ameerika džunglites asunud põlisrahvaste puuvili (pähkel). 1753. aastal nimetas Rootsi teadlane Carl Linnaeus selle puu liigi Theobroma cacaoks ehk jumalate toiduks.
Toorkakao on oma keemilise koostise poolest on see kõige komplekssem supertoit sisaldades üle 300 identifitseeritud keemilise ühendi ja 1200 maitse koostisosa. Toorkakao tekitab nii füüsilise kui emotsionaalse heaolutunde.

Kõikidest maailma toitudest on just toorkakaos kõige suurem antioksüdantide sisaldus. Kordi rohkem kui rohelisel teel, punasel veinil, goji-marjal, acai-marjal ja mustikatel kokku. Antioksüdandid kakaos on väga stabiilsed ja inimese ainevahetusele kergesti omastatavad. Antioksüdandid aitavad meid kaitsta vananemisega seotud tervisehädade eest ning kaitsevad meie DNA-d vabade radikaalide kahjustuste eest.

• Toorkakao on hea kiudainete allikas ja sisaldab palju E- ja C-vitamiini, lisaks ka kehas mõnutunnet tektavaid aineid (sh. trüptofaani, 5-HTP-d, serotoniini, dopamiini, fenüületüülamiini ja anandamiidi).
• Samuti on toorkakaooad number üks magneesiumiallikas. Magneesium toetab südant, aitab kaasa ajutegevusele ja seedimisele, lõdvestab lihaseid, aitab menstruaalvalude korral, aitab luusid tugevdada, suurendab painduvust ning aluselisust. Kui kehal on piisavalt magneesiumi paraneb keha verevarustus ja sellega koos ka hapnikutasakaal ning toitainete kättesaadavus kogu kehas paraneb. 
• Kakao sisaldab 314% päevasest rauavajadusest 28g-s (U.S. RDA kohaselt). Raud on osa hapnikukandjast hemoglobiinis, mis hoiab meie verd tervena ja kaitseb verevaeguse eest.
• Kakao sisaldab piisavalt kroomi, et katta selle igapäevast vajadust. Kroom aitab tasakaalustada veresuhkru taset.
• Kakao sisalab vajalikke omega 6 rasvhappeid. Kõik töödeldud šokolaadid sisaldavad rääsunud omega 6 rasvhappeid (trans-rasvasid), mis võivad tekitada põletikulisi reaktsioone. (PS! soovitan olla tagasihoidlik oomega 6-ga. Tähtis on oomega 3 ja 6 õige tasakaal, kuid tänapäeval kaldub see kümneid kordi oomega 6 poole, mis ei ole tervisele hea.)
• Kakao on rikas ka muude mineraalainete poolest ning looduslik allikas kaltsiumile, kaaliumile, tsingile, vasele ja väävlile. 
• Toorkakaol on omadus vähendada söögiisu aidates seeläbi kaasa kaalu alandamisele, suurendada tähelepanu ja keskendumisvõimet.
• Tänu seratoniini sisaldusele teeb kakaooa söömine otseses mõttes õnnelikuks. Kakaoubades on 55% rasva, mis koosneb kakaoõlist, kakaovõist ja teobromiinist (9%-35%), väike kogus teiini ( 0,5%- 37%), tärklist, tuhka ja proteiini (6%-17%).
• Teobromiin stimuleerib kesknärvisüsteemi, lõdvestab lihaseid, laiendab veresooni. Sellel on ¼ kofeiini ergutavast toimest. Lisaks on ta ka kerge diureetikum. Teobromiin ja teofülliin, nagu selles taimes leiduv kofeiingi, on kaasaegse meditsiini poolt kasutuses antiastmaatilises ravis.
• Kakaos sisalduvad antioksüdantide ühendid (polüfenoolid) takistavad nö halva LDL-kolesterooli oksüdeerumist.

Sellegipoolest tasub meeles pidada, et soovitatav päevane kogus on 1-3 spl. Ei tasu kohe tervet šokolaaditahvlit nahka pista :) Lisaks on kakao tervislikum, kui seda tarvitada joogina või pulbri kujul, šokolaadis on palju küllastunud rasvu: 40 g tahvlis – 8 g, aga tassitäies kakaos – ainult 0.3 g.

Chocolate heaven.

Koostisosad:
(Üks plaaditäis)
100g avokaadot
120 ml mett/banaani/kookospalmisuhkrut*
1 muna
120 ml kakaopulbrit
50g tumedat šokolaadi
1/2 tl soodat

Pane köögikombaini avokaado ja mesi. Hiljem lisa muna. Seejärel sega hulka šokolaad, kakaopulber ja sooda. Küpseta 175 kraadi juures 8-10 minutit. Lase jahtuda ning hoia kuni üleöö külmas.
*kasutades banaani või mett peaks kindlasti tegema taigna köögikombainis, suhkru puhul saab ka käsitsi hakkama
Kokku tuli 8 väga suurt küpsist. Mõnusalt šokolaadised ja mitte liialt lääged.