esmaspäev, 17. august 2015

Ice mocha


Peale mõnusat trenni on nii värskendav juua üks suur jäämocha!
Blendrisse viskasin põhimõtteliselt kõik, mis peale trenni tundus õige ehk:

1 külmutatud banaan (magustuseks ja tekstuuriks)
kohvi (teen endale alati üpris kohvirohke ja piimavaese mocha)
mandlipiima
2 sl kakaod
rohkelt jääd

Seekord mul kodus datleid polnud, aga need töötavad magustajana väga hästi. Samuti võib lisada kodust mett. Mandlipiima asemel võib kasutada tavalist piima ja põnevuse lisamiseks võib lisada vaniljeekstrakti või kaneeli/muid vürtse.

Blenderda ja lurista ;)


laupäev, 15. august 2015

Randlaste kohvikupäevad 2015

Viimsi vallas toimus täna kella 11st õhtuni välja kohvikutepäev, et luua sidet tänase Viimsi ja ajalooliste rannakülade ja randlaste vahel. Muuhulgas sai süüa ja juua kõhud täis head paremat ning vaadata, mis külarahvas on pööningult või kapi põhjast välja vedanud. Niivõrd ilusa ilmaga olid tänavad ja külavaheteed täis rattureid, kelle korvis oli muuhulgas Viimsi Teataja ajaleht kohvikutekaardiga.
Ehtne suvetunne tekkis kruiisides mööda Lubja mäge üles-alla. Olgu, tegelikult oli tagasihoidlik sport hädavajalik kõigi nende kohvikute vahele. Kokku oli kodukohvikuid ligi 50, meie otsustasime piirduda viie kohviku külastamisega.

Esimesena võtsime ette Metsakasti kohviku Angervaksa teel. Jäi pitsitama, et pärast tagasiteel uuesti läbi ei jõudnud, et koduveini proovida. Hommikul vara piirdusime vaid spinatipiruka ja šokolaadikoogiga. Uurisin ka kohalikelt välja, et ettevalmistusteks kulus oma nädalake.
Plusspunktid matchivate põllede ja läbimõeldud aiamööbli eest. Teisel pool maja oli neil ka kirbuturg ning isegi maja ise oli müügiks. 






Järgmisena jäi meile ette Kasteheina kohvik Lubja mäel. See asus põhimõtteliselt keset põldu, üles oli seatud väike telgike müügiletiga, toolid-lauad ja valmis ta oligi. Saagiks oli seekord porgandikook ja peekonipirukas,




Kohvikus Head naabrid pakuti kodust jogurtit ja isegi õpetati jogurtit ise valmistama. Kahjuks olid meil seekord kõhud liiga täis, et proovida.


Siis hüppasime korra läbi Viimsi taluturult, mis iga nädalavahetus on lahti 10-14 ja hankisime veidi koduküpsetatud leiba.


Next stop: Pööningu kohvik. Lauateenindust tegi meile väike mu-nunnumeeter-on-sajaga-põhjas neiu. Peab ütlema, et süüa ikka veel ei suutnud, aga kohvi jõime sellegipoolest. Maksmine oli vabatahtliku annetuse näol ja taustaks oli taaskord live muusika. Tegemist oli üpris popi kohvikuga, sest sagimist seal jätkus :)


See neiu paremal servas on meie armas teenindaja. 



Viimane söögikoht oli meie jaoks Nugiste köök. Sai proovitd pita burgerit kanaga. Mõnus kõhutäis. 
Olemas oli ka lastenurk ja palju piknikukohti :)
Taaskord oli tegu väga popi aiaga.







Hiljem jõime veel ühe vaarika-punase sõstra koduveini Pihlaka tervisekohvikus ja siis hakkasime tagasi väntama :)


Õhtul nautisime veel head toitu NO99 terassil. Seekord apelsini-koriandri kana karulaugurisotto ja kirsimajoneesiga.
Ja siis siirdusime Ballooniga meie kaunist vanalinna vaatama. 





neljapäev, 13. august 2015

Restoranikogemus: Põhjaka mõis

Selle pealkirja lõppu tuleks panna lausa hüüumärk.

See ei ole just koht, kuhu ma satun igapäevaselt. Nüüd aga hankisin korteri Tartusse ja sellega seoses tuli teha paar sõitu lõunapoole. Minu kallis ema tutvustas mind tagasiteel Tallinnasse sellise eestipärase toidukohaga.

Põhjaka mõis
Mäeküla küla, Tallinn-Tartu maantee ääres
Koduleht: http://www.pohjaka.ee/

Mis mind esiteks üllatas? 

1. Nad kasvatavad kõik ise ja valmistavad kaasa ostmiseks ka erinevaid napsusid, leibu ja määrdeid. Nende astelpajunaps on väga hea.
2. Interjöör on nii ilus ja meeldejääv.
3. Nad on avatud K-P 12-20, kusjuures neil on kollektiivne lõuna kell 15-16. How sweet is that!

Põhjaka pasteet ja leib. 


"2007. aasta kevadel saabusime mahajäetud Põhjaka mõisa juurde. Meil oli tekkinud plaan mõisasse toidukoht rajada. Selline, kus söögivalmistamiseks vajaminev tooraine oleks kohalik-kodumaine ja kus keetmine-küpsetamine toimuks elusal tulel. Kohalik-kodumaine tooraine tähendab aga automaatselt sõltuvust sesoonsusest, aastaaegadest. Nii ei saa meil talvel krõbistada rohelist salatit ega maiustada värskete puuviljadega, küll aga pakume külmal aastaajal rasvasemaid juurikaid-lihasid ja maasikakompotti maasikatest, mis suvel purki sai pandud.
Mõisasse toidukoha loomine võttis aega kolm aastat, tegime enamiku ehitustöid ise, teinekord tulid appi sõbrad-sugulased, korraldasime mõned talgud."

Menüü on lühike ja sõltub aastaajast. Meie valikuteks osutusid:
Kanamaksapasteet sibulamoosi, soolakurgi ja saiaga 5,50€
Põhjaka lihavorstid värske kartuli ja jogurti-kurgikastmega 12€
Küpsetatud seakael meesinepi, soolakurgi ja rohelise salatiga 14€

Lauale toodi Põhjaka oma leib ja leivamääre. Lisaks jõime kõrvale nende värsket münditeed.



                 


Kanamaksapasteet sibulamoosi, soolakurgi ja saiaga



Nende menüü muutub pidavalt ja seetõttu ma endale järgmiseks korraks midagi peale emotsiooni meelde ei jätnud :)

Restoranikogemus: La Boheme brasserie & bar

8. augusti õhtul jalutasime läbi vanalinna, et jõuda Von Stackelberg hotelli siseõuele. Saime teada, et ühistransport on väsitav ja väga kuum kogemus ning Olde Hansa III Draakoni pubi pakub glögi uuesti alles septembrist...

La Boheme brasserie & bar
Toompuiestee 23, Meritoni vastas
Koduleht: http://www.laboheme.ee/et/content/la-carte-menüü

von Stackelberg Hotel Tallinna restoran „La Boheme Brasserie & Bar” on prantsuse brasserie-stiilis restoran kuni 60 inimesele, mis on tänapäevaselt kaunistatud loodusliku kivimi, puidu ja klaasiga.
Restoran pakub parimat valikut klassikalise Euroopa köögi toitudest.

„La Boheme brasserie and bar” ühendab peenemat stiili brasserie ja heatasemelise restorani sõbralikus, hubases ja vabas, kuid samas maitsekas ja elegantses keskkonnas.


Tegu on Von stackelbergi 4-tärni hotelliga ühendatud restoraniga. Samasse kettki kuuluvad ka Vihula mõis, Kreutzwald hotell ja City hotell Tallinn. Seetõttu on einestajate hulgas väga palju turiste.
Maja koosneb mitmest osast: La Boheme restorani osa (2 saali), milles ühest pakutakse ka hommikusööki hotelli külastajatele; siseõu; hotelli lobby, kust saab häid kokteile ja jooke; Kaval-Antsu talu, mis on justkui aidahoone, kus toimuvad tihti üritused ja konverentsid.


                               


Varasemalt olin seal käinud ainult lõunatamas, kuid seekord oli meil veidi vaja tähistada. Olin kuulnud, et see on koht, kus saab ise laavakividel endale liha grillida. Kuumakivigrilli valikus oli 
  • Surf & Turf : veise tagaosa välistükk ja tiigerkrevetid 19€
  • Lihavalik: veise sisefilee ja veise tagaosa välistükk (picanha) 19€
  • Valik mereande: tiigerkrevetid, kammkarbi liha ja kalmaar 19€
  • Tiigerkrevetid 19€
Valisime kaht moodi liha ja kõrvale lisandid ja punast majaveini. Koos lauda toodud pehme saiaga oli tegu täpselt õige kogusega: kahe peale sai kõht täis, aga ei olnud küllastumuse tunnet. 


Toit oli maitsev ning ise saime valida liha valmidusastme. Ka grillilõhn tõstis söögiisu ja terve roog oli puhas nauding. 


Kuid kes ütleks ära šokolaadi fondantile. Eriti, kui teenindaja ütleb silmad kinni, et see on parim valik. Tõsi küll, ta oli kõige kallim magustoitudest (8€), aga see oli seda väärt.


Hiljem proovisime kahe peale ära ka vana tallinna mohijto, mis oli üllatavalt hea. Mõeldes Vana Tallinnale, tuleb mul alati meelde kooreliköör, kuid loomulikult oli selles joogis kasutatud siiski klassikalist likööri.

Järgmiseks korraks jääb mul proovida:

Juurviljawok tofuga 8€
Küpsetatud kohafilee varajase kartuli, suhkru-herneste, kirsstomatite ja kodujuustukastmega 14€
Grillitud lõhefilee spargli, lillkapsa-basiiliku-kartulipüree ja bearnaise kastmega 15€
Veiselihaburger seemnesaia ja küpsetatud kartulilohkudega 12€



kolmapäev, 12. august 2015

Restoranikogemus: NO99 ja Apelsini Raudtee

Otsustasin tänasest, et aitab! Palju ma ikka väljas söömas käin ja seda üles ei märgi. Mul on palju kohvikuid ja restorane, kuhu ma tahan jõuda tänu varasemale kogemusele. Loomulikult ei tule need kohad mulle meelde siis, kui mul parasjagu kõht tühi on..
Esimese postituse pildid tulevad asendustelefoni mitte-eriti-kvaliteetse kaameraga, aga see-eest olid tänased kogemused piisavalt muljetavaldavad, et tekitada minus veendumust antud blogi vajaduses.

Apelsini Raudtee
Kopli 3 Tallinn, täpselt Talliskivi trammipeatuses
Koduleht: http://apelsiniraudtee.ee/

1870 VALMIS EESTI ESIMENE RAUDTEE

Raudteerööpad ühendasid Vene impeeriumi Paldiski, Tallinna ja Narvaga. Hellitavalt kutsuti linnu ühendavaid rööpaid “apelsiniraudteeks”. XIX sajandil ehitati „apelsiniraudtee“ ka Püha Peetri linnast Paldiski sadamasse. Ikka selleks, et tsaar ja õukond oleks aastaringselt lõunamaiste puuviljadega varustatud. Hiljem hakati enam vedama reisijaid ja muid kaupu.

2015 VALMIS APELSINI RAUDTEE

1929. aastal ehitatud kauaaegsest raudteeametnike kodust sai resto Apelsini Raudtee. Peakoka Marwin Lindebergi täiuslikkuseni lihvitud roogades leiab naturaalseid, puhtaid ja loomulikult värskeid maitseid. Täpselt nagu APELSINIS.

Asukohta illustreerivad pildid pärinevad AR facebooki lehelt, sest minu telefoni kvaliteet oli liiga piinlik.

Restoran seest oli minu jaoks ootamatu. Ma ei suutnud jõuda arusaamale, kas minu jaoks on tegu liigse kalamajalikkusega või liigse modernsusega. Kõik oli avar ja veidi kunstlik. Ka tualett oli väga modernne.


See-eest üllatas mind, et otse trammitee kõrvale on suudetud tekitada nii mugav suveterass. Hommikul ja päeval on seal väga mõnus päikese käes peesitada. Meie valisime istumiseks euroalustest tehtud istmed, mis on viimastel aastatel paljudes toidukohtades popiks saanud.



Olime juba enne 12 platsis, seega oli esialgu meie valikus ainult hommikusöögimenüü. See meid ei morjendanud, sest teadagi on hommikusöök päeva parim osa, miks siis seda mitte ka lõunaks süüa! Hommikul saab korraliku kõhutäie kella 10st kuni 12ni. Meie valikuteks osutusid munapuder soolalõhe ja rohelise salatiga (4€) ning hommikune omlett peekoni ja tartar-kastmega (4,5€). Kõhu sai täis ja kõrvale sai head kohvi. Hommikumenüüs oli valikus ka 4 euro eest erinevaid värskeid mahlasid. 

Kohvilisandite alus oli väga armas ja tekitas pean-selle-saama emotsiooni.

Kui iga päev nii head omletti saaks... 
 Hommikusöögi kõrvale pandava salatiga polnud koonerdatud, suured plusspunktid selle eest. Munapuder oli mõnus siidine ja üpris rammus. Võibolla oli veidi mindud liiale soolaga (sest soolane oli ka kala), aga ei saanud sellegipoolest jätta söömata.

Creme brülee marjade ja apelsiniga
Terassil istuda oli mõnus ja lahkuda veel ei tahtnud. Sai siis võetud proovimiseks üks Creme brülee, mis vastavalt restorani nimele oli apelsiniga. Kooslus oli väga hea ja magustoit oli koheselt söödud. Peaks mainima, et üks parimaid brüleesid, mida olen proovinud. 

Rohkem täna süüa ei jaksanud, aga jätsin menüüst meelde endale paar lemmikut, mida järgmine kord proovida:
Carpaccio (parmesan, rucola, granaatõun) 6€ - olen kuulnud kiitusi AR carpaccio suus sulavuse kohta
Läätsesupp (läätsed, tomat, sibul, koriander) 5€ - vana lemmik
Kana (seesami kana, koriander, ingver, kartulipüree, sinepi-meekaste, tomat, roheline salat) 11€

Teenindaja oli väga meeldiv, mitte just eriti jutukas ja soovitusi jagav. Aga kuskil 30dates meesterahvas, mis tekitab automaatselt usaldust ja võibolla liigne familiaarsus oleks ka eestlase iseloomule võõras tundunud. 

NO99 kohvik/restoran
Sakala tn, solarise kõrval

Peale pikka linnas tiirutamist ja tulemusetut shopingutuuri sai istutud õhtusöögiks NO99 terassile, mis on ammu mul olnud to-go listis. Kahjuks oli kõht veel eelmisest söömingust täis ja jäime salatite ja veini juurde. Majavein oli 4€, mis on igati aktsepteeritav hind. 

„Teater annab meie restoranile hea lisamaitse. Palju on ju neid väikesi nurgapealseid restorane, kuhu võib-olla niiväga ei satugi. Aga meil tuleb inimene teatripiletit ostma ja juba märkab, et oh!, siin on selline äge koht. Või satub ta siia päevasel ajal – maja on rahvast täis, inimesed sumisevad ja olustik on õdus. Me ei ole see koht, mis paneks õhtuks laudadele valged laudlinad, seaks neile tohutu katte ja oleks eriti fancy. Me ei ole see koht. Teater ja restoran on üks tervik. Me oleme omamoodi, meie hingamine on teine. Minu jaoks on see kõik üks tervik ja selle terviku nimi on teater,“ ütleb meie restorani peakokk Mari Pere


Istusime seekord väliterassil. Vaade polnud just kiita, aga sealne õhkkond suutis siiski panna ennast välismaailmast välja lülitama. Kindlasti aitas kaasa ka klaas veini ja väligrill otse meie kõrval.
Menüüsid toodi meile lauale terve ports. Nimelt on neil grillmenüü ja a la carte menüü ning ka lõunapakkumised. Meie küll nii hilja enam lõunale ei kvalifitseerunud, aga kõht oleks selle jaoks ka liiga täis olnud. 
Peab mainima, et salat ise oli päris suur ja väga maitsekas. Minu kallid kaasad võtsid värske salati grillitud haloumi juustu, rabarberi ja maasikatega(6,5€). Mina valisin erinevate salatite segu grillitud lõhe ja kuusevõrsepestoga (7€).
Haloumi juustu fänn pole mina kunagi väga olnud, aga seda versiooni ostaks või kilo kaupa. Ning maasikad sobisid sinna salatisse super hästi. 
Minu lõhesalat oli lihtsalt vapustav. Ja seda ütlesin ma ka siis, kui ma asusin seda sööma täis kõhuga. Kala oli pealt mõnusalt krõbe, aga samas mahlane. Kuusevõrsepesto on minu jaoks uus nähtus. Ma pole palju võrsetega kokku puutunud ja minu jaoks on neil spetsiifiline maitse. Paljalt või saial ma seda ei sööks, kuid sinna see kuidagi... sobis. Kastet oli küllaga ja kurgiviilud olid marineeritud. Väga hästi marineeritud, nad olid veidi magusad isegi.
Kõik see kokku panna ja ma olin müüdud.

Grillitud lõhe ja kuusevõrsepestoga salat.

Tagataustal haloumiga salat.
Teistel neidudel jäi jaksu ka creme brülee jaoks. Seekord mündi ja suhkrustatud laimiga. Väga hea brülee ja intensiivne mündimaitse. Marju ja laimi oli ka piisavalt. Minu lemmikuks jäi siiski hommikune versioon apelsiniga, aga naised olid väga rahul.


Teenindus oli jällegi meeldiv, aga mitte väga jutukas ega pealetükkiv. Vaikne armas noormees. Tõi bleede lausa ilma talle mainimata. Aitäh Sulle :)
Menüü on neil muljetavaldav. Tahaksin süüa sealt rohkem kui iga teist rooga ja seega minu lemmikroogade nimekiri on peaaegu terve menüü. Mis veel parem, need ei tee rahakotile liiga.

Böff a la tartar vutimunaga 5.50 €
Fetajuustusalat NO99 peakoka nägemuse järgi 5.50 €
Buffalo mozzarella basiilikupesto, grilltomatite ja värskete maasikatega 6 €
Krõbedanahaline ahjuforell vürtsika tomati-koriandrisalsa ja soolarohuse risotoga 11.50 €
Koorene kanapasta sidrunheina ja suitsujuustuga 7 €
Pardifilee, parmesani-apelsini polenta ja kirsi-punaveinikaste 11 €
Tallesadul, austerserviku-kartulitamp, nõgesepesto ja rabarberi kaste 12 €
Täidetud paprika, üleküpsetatud karulaugupestoga, kõrval kurgi-mündi raita (V) 8 €
Meie köögis valmistatud valik erinevaid sorbeesid ja jäätiseid 4 €
Grillmenüüst:
Gazpacho ehk hispaaniapärane tomati-külmsupp basiilikusorbeega 4,5€
Grillitud terve ahven, võis praetud ürdikartulid, spargel ja laimiaoli 9,5€Apelsini ja koriandriga marineeritud kanafilee, grillitud mais ja karulaugurisoto 8,5€
Köögiviljadega täidetud suvikõrvits, basiilikupesto ja kurgi-mündi raita 7,5€

Pean ka mainima. Restoranis on rippuva kohvi võimalus. Kui tahad soojendada kellegi südant, siis maksa lihtsalt ühe ekstra kohvi eest ja see jääb ootama inimest, kel selleks endal raha ei ole. Ameerikas on selline võimalus väga populaarne, aga Eestis pole ma palju seda märganud. Väga armas.


Mul oli väga intensiivselt toidurohke päev, aga ma ei saa kurta, sest tegu oli hea toiduga. Ei kahetse ampsugi. 
Loodan, et selliseid päevi ja selliseid postitusi tuleb tihemini ja mu blogi ei vaju soiku. Annan oma parima ja kõigi utsitused on väga oodatud :)

G.